|
Post by Electra I. Miles on Oct 29, 2016 16:24:32 GMT
"Eks see ole paljudega, kes on siia maailma toodud, mitte sündinud," lausus Electra,"aga siiski on selles ka midagi head. Sa saad oma võimet sobivalt ära kasutada." Pole vaja rääkida ainult negatiivsetest asjades, tuleb olla positiivne, mitte negatiivne. Kui sa ise oled positiivne, on ka sinu elu hea ja lihtne. "Eriti need linna omad, looma näevad siis otsad annavad," sõnas Electra. Ta on linnas juba kaua elanud, kui oma lapsepõlve veetis ta siiski maal, looduse ja loomade lähedal. "Isegi kõige väiksemat ussi kardetakse juba," lisas ta ohates, kuid samal ajale naeratades. Kuidas maailm küll muutunud on. "Kui ma jään," rõhutas naine. Vüib juhtuda, et ta ei jäägi ja nad räägivad poole hommikuni. "Aasta oli 1961, kui ma ei eksi. Selajal elasin ma veel Euroopas, ühes ilusas Inglismaa väikelinnas. Kõik teadsid seal kõiki ning elu oli hea. Ma kolisin sinna linna ja rääkisin kõikidele, et mu vanavanemad elasid siin. Leidsin omale koha, kus elada ning peagi ma armusin. Ka tema armastas mind, vähemalt arvasin ma nii. Ma mõtlesin, et ma näitan talle, kes ma tegelikult olen. Tema usaldas mind ning mina teda. Ükskord ma naljatades küsisin: 'Mis sa siis teeksid, kui ma oleks sinise naha ja teravate kõrvadega.' Ta vastas mulle, et ta armastaks mind edasi ning ma uskusin teda. Seega ma otsustasin ennast talle avada, ning ta jälestas mind. Ta rääkis sellest kõikidele ja nad tahtsid mind nõia kombel ära põletada, sest ma olevat koletis. See murdis mu südame ning ma põgenesin. Kaua aega arvasingi, et olen koletis kuid siis mõistsin, et pole oluline milline sa oled vaid mis su sees on."
|
|
Jeffrey M. Bright
(Libahunt)
I will set my soul on fire, what have I become?
Doing stuff with Electra Miles
|
Post by Jeffrey M. Bright on Oct 29, 2016 17:30:15 GMT
"Võttis mul päris kaua aega, et sellest aru saada," kehitas Jeff õlgu. Keegi ei öelnud ju talle, et ta pidi inimesi meelega hirmutama, neid ründama või tapma. Ta ei pidanud oma põhimõtete vastu minema. "Nad ju peavad meiesuguseid väljamõeldiseks. Millekski, mida kohtab ainult kirjanduses või filmides," rääkis mees. Tegelikult see isegi sobis talle, sest ta ei tahtnudki, et kõik mingitest üleloomulikest olenditest teaks. Siis oleks ju ka neid, kes kardavad või neid, kes neist üldse lahti tahavad saada, isegi kui mõni on selline, kes ei tee teistele viga. "Küll sa jääd," oli Jeff kindel, sest kui tema enne uinumist kellegagi rääkima jäi, ei kestnud see poole hommikuni ja ühel hetkel oli tema vestluskaaslane lihtsalt vait või norskas juba. Igatahes jäi libahunt nüüd blondiini lugu kuulama ja sättis end neiu kõrvale voodile külili, pilk temal. Ta küll ei tundnud veel Electrat nii hästi, aga mõnes mõttes tundis ta neiule isegi kaasa, sest sai aru, milline see inimestega oli. Temagi polnud ju kellegagi pärast libahundiks saamist väga käinud, vaid pigem just vältis mõne tüdrukuga lähedaseks saamist, kartes, et peletab ta eemale, kui oma tõelist olemust näitab. "See käibki vist meiesugustel nii. Me kas peletame nad eemale, kui meie tõeline olemus ilmsiks tuleb või noh... minu puhul isegi see, et keegi võib viga saada. Eriti kui see keegi on üks süütu ja habras inimene," rääkis mees mõtlikult.
|
|
|
Post by Electra I. Miles on Oct 29, 2016 19:55:14 GMT
"Parem ongi, et peavad," arvas neidis siiski. Nende elu oleks põrgu, kui kõik nendest teaksid. Kindlasti oleks neid, kes jätaksid üleloomulikud rahule aga ka neid, kes ei jätaks. Eks muidugi ole olemas, ka mõni üksiks inimene, kes teab üleloomulikest, kuna tema sõber või lähedane on üks. Kõik on võimalik. "Eks näis, mis juhtub," sõnas Electra ning alustas oma jutuga. Tegelikult on see täitsa võimalik, et naine magama jääb. Täna on tal päris pikk ja raske päev olnud. Üks korralik uni kuluks ära küll. Poole jutupealt, vahetas Electra uuesti enda asendit. Ka tema läks külili, pea padjal ning jälgis rääkides meest. Sorts pole samuti peale seda endale kedagi tõsist leidnud, mõned flirtimised ja üheöösuhted ainult, ei midagi erilist. "Käib vist jah," nõustus Ice ja pidi tahes-tahtmata haigutama. Uni hakkas teda vaikselt juba murdma. "Sellepärast peamegi me otsima kaaslasi enda seast, mitte inimeste hulgast," lausus Electra unise naeratusega. See uni tuli nüüd küll järsku. "Inimesed ei suuda harjuda mõttega, et on midagi enamat, kui nemad" lisas naine veel juurde ning sulges enda silmad. Muidugi tahtis ta need kohe uuesti avada, aga ta ei suutnud. Ja nii kiiresti oligi sorts magama jäänud, Jeffil oli siiski õigus olnud.
|
|
Jeffrey M. Bright
(Libahunt)
I will set my soul on fire, what have I become?
Doing stuff with Electra Miles
|
Post by Jeffrey M. Bright on Oct 29, 2016 20:42:14 GMT
"Jah. Meile endale ja neile," nõustus Jeff Electraga. Temagi ei tahaks, et keegi inimestest teaks, mis ta nüüd on, ja mees lootis, et keegi nende karjast ka ei paljasta end. Eriti ettevaatlik tuli ju olla noorte, äsja muundunud libahuntidega, kes end veel kontrollida ei osanud. Nendest oli ka suurem oht paljastatud saada. "Ma ei tea... ei tunne tegelikult eriti puudust," lausus libahunt mõtlikult, kui Electra arvas, et nad peaksid endasuguste seast kaaslast otsima. Selles jutus oli igati iva, aga Jeff pigem ootas, sest millalgi leiab endale ikka õige neiu. Sellega polnud väga kiire. Hunt jälgis blondiini, kuni viimane lõpuks silmad sulges ning üldse magama jäi, kuid vaatas veel mõned hetked seda magavat tüdrukut. "Ilusaid unenägusid, Electra," soovis ta vaikselt blondiinile ning ajas end siis püsti, et naise korterist lahkuda ja kodutee üles otsida.
OT: Minu poolt kõik
|
|
|
Post by Electra I. Miles on Oct 29, 2016 20:49:34 GMT
OT: Teema lõpetatud :)
|
|