Guality time

Kas on olemas paremat kohta ja aega parima sõbrannaga aja veetmiseks, kui järve ääres, koos mõnusa veini ja õhtuga, mis on täiesti selga? Ilmselt vist mitte. Selle mõttega oligi seadnud enda sammud instituudist järve äärde, kus pidi ta kokku saama Raveniga. Neiu oli kotti pannud ka venin ja ühe mõnusalt sooja teki, et olla kindel selles, et öö või õhtu jooksul väga külm ei hakkaks, sest õhtud kippusid aina jahedamaks minema, praegusel juhul veel eriti. Neidis oli peaaegu järve ääres ning märkas, et Raven polnud veel sinna jõudnud või ta lihtsalt ei märganud neidist. Ta sättis end maha istuma ning otsis kotist välja veini, mis oli kaasa võetud ning ka kaks topsikut, mis ilmselt peagi ära unustatakse, aga sellegi poolest, esialgu on hea sealt neid juua. Viimasel ajal polnud Ath'il erilist aega ning kui avastas, et täna õhtuks polnud tal absoluutselt aega, siis ta ei kahelnud hetkegi ja võttis otsis telefonist välja kohe oma parima sõbranna numbri ja helistas talle ning kuuldes, et see idee ta sõbrannale meeldib pidi ta palju vaeva nägema, et mitte nagu tüüpiline puberteedi eas Justin Bieberi fänn kiljuma ei hakkaks. Sellele mõtlemine lausa ajas teda veidi naerma. Kuid samas mõeldes, et ta polnud sõbrannat kaua näinud tegi teda isegi kurvaks, kuid samas oli paratamatu, sest instituut röövis palju tema ajast ja lisaks siis ka veel härra Keith Lorreniga eratunnid, kes teda aina rohkem segadusse ajas. Ta ei mäletanud ju absoluutselt milles oli asi olnud, et talle see meesterahvas ei meeldinud ja milline oli kokkupuude olnud Londonis, samas ta ei üllata, kui mees oli temaga sama kohatult käitunud nagu esimeses trenni tunnis. Sellest kavatses ka ta oma sõbrannaga rääkima. Nii ta siis seal pidigi ootama ja lootma, et too jõuab peagi. 

OT: Raven Symone Grace, katse number kaks