|
Post by Madeline Cheshire on Oct 26, 2016 21:53:31 GMT
Kuna öö oli juba kätte jõudnud seega Madeline otsustas veidikeseks ajaks välja minna. Koguaeg hotellis konutamine ei tee talle head. Ta jalutas niisama mööda tuttavaks saanud tänavaid. Tal ei olnud eriti mingi otsest sihti kuhu välja öelda. Ta nautis niisama nii palju seda värsket õhku kui linnas oli võimalik. Sama ta üritas hoida ära seda, et mõned noored vampiirid jooksid inimese verd kuna see oli keelatud. Ta ei tahtnu, et tema rassikaaslased sattuksid pahandusse. Tal oli seljas hetkel teksad, pluus ja jakk kuna siiski ilmad ei olnud enam nii väga soojad. Maddie ei osanud aimatagi, mis täna öösel saab juhtuma kuna iga öö on tema jaoks erinev selle sündumuste poolt. Zachary Blackley
|
|
|
Post by Zachary Blackley on Oct 27, 2016 13:55:21 GMT
Zach suudab ennast juba enam-vähem talitseda. Õnneks ei kohtu ta öösiti inimestega väga palju kokku ja üle üldse on ta rohkem enda kodus, kui õues. Pole vaja, et midagi juhtuks. Ühel ööl aga tuli mehel suur verejanu peale, kuna ta polnud juba kaua aega toitunud. Ta ei saa ikka aru, kuidas asjad toimivad. Maailm on nii järsku muutunud ning kõik liigub kiiresti. Kui kell oli saamas kaks, liikus ta õue ning jõlkus ringi. Mida ta edasi teeb, ta ei teadnud. Elu oli üks suur segadus. Ühel hetkel jäi talle silma üks neidis, keda ta jälitama hakkas. Verejanu oli lihtsalt nii suur. Kui naine kõrvaltänavasse liikus, kiirendas Zach sammu ja ründas naist, kui oli talle piisavalt lähedale jõudnud. Naine kiljatas, kuid Zach sulges tema suu ning oli valmis enda hambad talle kõrri lööma. Ta kuulis kuidas veri naise soontes liikus, kui kõvasti ta süda lõi- see pani meest verd veel rohkem tahtma.
|
|
|
Post by Madeline Cheshire on Oct 28, 2016 8:40:14 GMT
Madeline jalutas vaikselt mööda tänevaid, tal ei olnud endiselt mingit sihti. Ühel hetkel kuulis ta aga kiljatust. See kostus isegi üsnagi lähedalt seega Maddie otsustas asja uurima minna, et mis toimub. Kui ta jõudis ühe kõrval tänavasse, kust hääl oli tulnud. Esialgu ei saanud neiu aru, mis toimub. Ta kõndis nii vaikselt kui võimalik nende kahe inimese poole. "Tead, et ei ole ilus naisi nii rünnata," lausus ta seal muigega. Kuidagi, ta pidi saame selle noormehe tähelapanu endale. Ta ei tahtnud vägivalda kasutada, see ei viinud kunagi lahenduseni kui vaja siis teeb seda. "Lase see neiu lahti," lisas ta veel juurde. Ta sai aru küll nüüd vaikselt mis toimub.
|
|
|
Post by Zachary Blackley on Oct 28, 2016 8:52:54 GMT
Ühel hetkel kuulis mees, kuidas keegi teda kõnetas. Kurat, ta oli vahele jäänud, kuid tundus, et naine ei olnud sellest väga üllatunud. Nagu oleks ta sellega ka varem kokkupuutunud. Zach lasi naise lahti, aga seekord ei plahvatanud tema sees verejanu vaid viha. Kuidas saab tulla see naine ja öelda talle, mida ta tegema peab? Kes ta enda arvates on? "Pole sinu asi öelda, mida ma teen või ei tee," sõnas Zach madalal ja vihasel häälel. Ka tema silmist võis lugeda välja ainult viha. Ükshetk sai viha mehes nii suureks, et ta vampiiri hambad ilmusid välja ning ta tahtis naist rünnata. Korraks võttis ta hoogu ja juba järgmisel hetkel sööstis ta naise poole. Tegelikult ei saanud Zach aru, mis temaga toimub ja miks ta niiviisi käitub.
|
|
|
Post by Madeline Cheshire on Oct 28, 2016 10:57:49 GMT
Madeline oli veidikene üllatanud noormehe käitumisest kuid see ei olnud tema jaoks eriti midagi uut. "Jookse, neiu, jookse nii kiiresti kui jõuad," lausus ta neiule seal ning üritas teda sealt minema saada nüüd. Ta ohkas korraks ning viis pilgu noormehe poole, kes oli nüüd vihane seal. Isegi sööstis tema poole. "Esiteks palun rahune maha, teiseks inimese vere joomine inimeselt on rangelt keelatud," lausus ta seal nüüd midagi. Ta isegi märkas noormehe hambaid kus ta oli nüüd tal lähemal. Ta astus sammu kõrvale kuna ta ei soovinud kakelda aga pihta saada. Tema selja taga aga oli ühe kivist maja sein. "Viha ei aita sind. Sa pead rahunema. Ma vaid proovin sind aidata. Ma saan aru, et sa oled veel noor vampiir ning õpid asju enda ümber tundma. Ma võin sind sellega kõigega aidata kui sa vaid lubad," seletas ta seal nüüd noormehele. Kui tõesti sõnad ei aita siis peab ta teisi lahendusi kasutama. "Sa pead oma emotsioone kontrollima," lisas ta veel juurde.
|
|
|
Post by Zachary Blackley on Oct 28, 2016 13:50:13 GMT
Zach pööras pead ning nägi, kuidas tema ohver jookus pani, nii palju siis tänasest õhtusöögist. "Mis asja sa räägid?" küsis Zach ja oli segaduses. Kust teadis see naine vere joomisest? Kas tema võis olla samasugune nagu Zach, koletis? Enam polnud mees nii vihane vaid pigem segaduses. Kas see võis võimalik olla, et on olemas teisigi, kes on tema sarnased? Mees ei tea, kas ta oleks selle üle õnnelik või kurb. Samas oleks ju hea, kui oleks inimesi, kes oleksid nagu tema, kuid samas ei oleks ka. "Vampiir," kordas mees naise sõnu. Ta on tõesti koletis. Zach'i hambad kadusid ning koos sellega kadus ka viha. "Kuidas sa mind aidata saaksid?" päris mees vaikselt. Midagi peab ju tegema sellevastu, ta ei saa ju igavesti selline olla ja igavesti on päris pikk aeg. Mees sulges silmad ja hingas sügavalt sisse ja välja. 'Ma pean rahunema' - seda lauset korrutas Zach endale mõtteis. "Kes sa üldse oled?" päris ta naiselt, kui silmad oli uuesti lahti teinud.
|
|
|
Post by Madeline Cheshire on Oct 28, 2016 14:07:01 GMT
Madeline vaatas ära jooskva neiu poole ning siis pilgu tagasi maha rahunevale noormehele. Tema küsimused polnud tema jaoks üllatavad. "Esiteks ma olen vampiir nagu sinagi," lausus ta noormehele. "Teiseks ma olen seda olnud juba 200 aastat. Kolmandaks mu nimeks on Madeline Cheshire, kuid siinsed teavad mind enamasti Maddie'na või siis paljud ütlevad ka Liider või Juht ja seda Vampiiri klannis," lisas ta kohe juurde. "Ma siin aidata kuna ma tean, mis tunne olla abitu ja sa ei saa aru, mis toimub. Sa ei pea jooma inimeseverd otse temalt. Seal on muid võimalusi. Sinu sarnaseid on siin linnas veelgi," seletas ta seal nüüd noormehele. Ta proovis asja teha nii arusaadavaks kui võimalik.
|
|
|
Post by Zachary Blackley on Oct 28, 2016 15:25:05 GMT
Mehele ei meeldinud jätkuvalt sõna 'vampiir'. Seda sõna on imelik kasutada enda kirjeldamiseks. Varem oli ta seda sõna kuulnud ainult raamatutes ja filmides. Zach poleks kunagi osanud oodata, et temast saab üks. Saatus mängib kummalist mängu. "Juht, New Yorkis on vampiiri klann?" päris mees imestunult. Kas ta on kogu oma elu elanud vampiiride keskel? Kuidas keegi seda varem pole märganud või peidavad vampiirid ennast nii hästi. "Kust siis see veri tuleb?" päris Zach edasi ning jälgis naist. Tundub, et ta tõesti teab sellest kõike. Ega ta muidu ei oleks klanni juht. "Kui palju vampiire siin on?" päris ta koheselt ka järgmise küsimus, tal on nii palju asju, mida ta teada tahaks, kuid samas on seda liiga palju. Asi vajab seedimist.
|
|
|
Post by Madeline Cheshire on Oct 28, 2016 23:58:34 GMT
Madeline sai aru, et nooremehele see sõna vampiir väga ei meeldinud aga eks ta peab sellega harjuma aja jooksul. Maddie ise ka ei sallinud seda nime algul ja ei osnaudki arvata, et temast saab kunagi vampiir. "Jah on küll. Me hoiame üsnagi madalat profiili. Me käime ainult öösiti väljas. Asukoht on teada vaid väga vähestele, kes pole vampiirid," üritas ta edasi asja seletada seal. See ei ole nii lihte kui näib. "Ütleme nii, et see on salastatud info, mida ma keset tänavat väga rääkida ei sooviks kunagi ei tea, kes võib pealt kuulata," lausus Maddie ning vaatas enda ümber ringi. "Meid on rohkem kui sa oskas aimata. Mõned on paar aastat vanad, mõned on paarsada aastat. Igas vanuses," vastas ta veel ühele küsimusele. Ta teadis, et peab noormehe tänavalt inimestest eemale saama. "Ma võin siin meie klanni juurde viia. Kus on sul ohutu ja saad rahus erinevaid küsmusi küsida," lisas ta veel juurde. Ta lootis, et noormees ehk ühineb nendega. "Mina kui ka teised liikmed saavad sind aidata," lisas ta veel juurde.
|
|
|
Post by Zachary Blackley on Oct 29, 2016 13:13:21 GMT
Nüüd hakkab ta seda sõna kindlasti palju kuulma. Zach kuulas naise juttu ning noogutas. Loogiline, et paljud ei teadnud, kus vampiirid pesitsevad. See oleks neile ohtlik. Kindlasti tahaksid inimesed vampiire näha, mõni tahaks võib-olla isegi katseid nendega teha. Igasuguseid veidrike on olemas. "Ma saan aru," lausus mees, kui kuulis, et seda pole hea tänaval rääkida, keegi võis neid ju kuulda. 'Meid on rohkem, kui sa oskad aimata' - see lause jäi meest kummitama. Ta ei ole ainuke, kindlasti on üle maailma veel palju vampiire. New York'is ei saa olla ainukesed vampiirid, kuid ega mees ei imestaks, kui nad oleksid. Maailma on kummaline paik. Nüüd pidi Zachary otsustama, mida ta teeb. Kas ta läheb koos selle naisega, kellega ta alles nüüd kohtus või jätkab oma teed. "Okei, ma tulen," lausus ta lõpuks, kuna tal on abi vaja. Ta ei saa üksinda kõige sellega hakkama.
|
|
|
Post by Madeline Cheshire on Oct 31, 2016 13:27:26 GMT
Madeline ootas seal kannatlikult mida noormees otsustab. Ta teadis, et isegi kui too ütle ei, siis peab ta leidma mõne teise viisi kuidas teda endaga kaasa saada. Ta ei olnud eriti üllatanud kui noormees üles, et ta tuleb temaga kaasa. "Sellisel juhul palun järgne mulle," lausus Maddie korraks naeratdes. Ta hakkas vaikselt hotelli poole kõndima, kus oli nende pesitsus paik. Aeg ajalt vaatates oma selja taha, et näha et noormes kelle nime ta ei tea veel järgneb talle. "Muide mis on teie nimi? Ei tahaks koguaeg sina või teie või noormess öelda teile."
|
|
|
Post by Zachary Blackley on Nov 1, 2016 18:42:56 GMT
Zachary noogutas naise lause peale ning hakkas talle järgnema. Kuhu nad üldse lähevad? Vampiiride peidupaika? Eks see loogiline oleks jah, seal saab olema tema uus elu. "Kuhu me lähme muideks?" küsis mees siiski üle, parem oleks teada. Teab siis vähemalt millesse ta end segab. Imelik mõelda, et nüüd kuulub ta vampiiride sekka. "Zachary," lausus ta ning kõndis naisele järgi. Imelikul kombel tundis mees, et ta ei tunnegi külma. Vist veel üks vampiiride olemise võludest või ka valudest. Neid valusid jagus kuhjaga ja hetkel ei osanud Zach neid kuidagi võludeks pöörata. Ehk hiljem, kui ta enda olemusega harjunud on, kui üldse harjub.
|
|
|
Post by Madeline Cheshire on Nov 5, 2016 12:15:50 GMT
Madeline mõtles veidikene kas öelda noormehele kuhu nad täpselt lähevad või ei. "Me Lähme vanasse hotelli. Hotell Dumort, mis on juba aastaid pankrotis olnud," lausus Maddie seal poisile vastuseks. Vähemalt ta teab, kuhu ta viikase nüüd. "Zachary, kui vana sa oled muidu üldse, kui teada tohib?" küsis ta seal nüüd. Ta üritas nii palju infot kui võimalik saada kuna see aitab tal mõelda, kuidas teha asju lihtsamaks noormehele. Igaüks sai asjadest erinevalt aru.
|
|
|
Post by Zachary Blackley on Nov 6, 2016 11:08:04 GMT
"Kas seal elavadki kõik vampiirid?" ei jätnud mees küsimist. See õigus võiks tal vähemalt olla, et teab kuhu ta läheb ja mis seal on. Kas ta peabki nüüd seal hotellis elama hakkama või võib ta omas kodus veel elada? Küsimusi, kui palju. "Ma olen 25. aastane aga ma muutusin vampiiriks umbes kuu tagasi," sõnas mees. Niipalju, kui mees vampiiridest teab, säilitavad nad oma välimuse ega vanane enam kunagi. Vähemalt ei pea ta kortsude pärast muretsema. Peagi jõudsid nad hotelli juurde ning mees uuris seda. Varem pole see talle kunagi silma hakanud, aga viimati, kui ta siin elas oli ka umbes viis aastat tagasi.
|
|
|
Post by Madeline Cheshire on Nov 6, 2016 21:31:29 GMT
"Jah enamus elab siin. Kuna nii on ohutu kõigile meie lähedastele, kellel need veel on alles," lausus Madeline noormehe küsimusele. "Oh. Seega oled sa veel üsnagi noor vampiir," pidi ta ära mainima. Kui nad jõusid hotellini siis peatus temagi korraks selle ees. "See oli kunagi üks linna kuulsamaid hotelle aga nüüd pole siin enam midagi peale vampiiride. Ja keegi ei satu eriti siia peale vampiiride," lisas ta veel juurde hotelli kohta. "Nüüd on see maha jäetud hoone mille vampiirid paar aastat tagasi endale võtsid," mainis ta selle ka lisaks veel ära.
|
|